Nominal Forms
Infinitive: to expatiate
Participle: expatiated
Gerund: expatiating
Transitiviness: intransitive, transitive
Hyphenation: ex*pa"ti*ate
Indicative
Present
| I | expatiate |
| thou | expatiate(e)st |
| he;she;it | expatiateth; expatiates |
| we | expatiate |
| ye | expatiate |
| they | expatiate |
Preterit (Past)
| I | expatiated |
| thou | expatiated(e)st |
| he;she;it | expatiated |
| we | expatiated |
| ye | expatiated |
| they | expatiated |
Subjunctive
Present
| I | expatiate |
| thou | expatiate |
| he;she;it | expatiate |
| we | expatiate |
| ye | expatiate |
| they | expatiate |
Preterit (Past)
| I | expatiated |
| thou | expatiated(e)st |
| he;she;it | expatiated |
| we | expatiated |
| ye | expatiated |
| they | expatiated |
Imperative
| thou | expatiate |
| ye | expatiate |